Hotelli jõudes, nagu mainitud, sai selgeks, magama pole mõtet minna. Sel juhul poleks plaanitud hotellivahetust täna toimunud. Asjade pakkimine kestis tunde. Asja positiivsest küljest vaadates, jõudsime täna hommikust sööma. Valikus midagi suurepärast ei olnud.
Taksos kippus juba kange uni peale. Vahepeal silmi avades avastasime, et taksojuht sõidutab iga elutiiruga meid kohale. Kuna konditsioon oli vastav, siis sai tuimalt edasi tukutud.
Bussipileteid ostes tabas meid järjekordne üllatus, et meil polnud enam piisavalt sularaha. Puudu jäi 5 jüääni. Õnneks oli summa nii väike, et saimegi piletid natuke odavamalt.
Bussis oli top 3 uni. Kohale jõudes tabas meid kuumarabandus. Mul oli küll selline tunne, et varjus oli vähemalt 50, pilvitu. Hiljem netist uurides selgus, et ainult 34.
Taksot oli raske saada. Kõik sõidutasid juba kliente. Lõpuks pidas mingi klient takso meie juures kinni ja kutsus peale. Loomulikult ei saadud inglise keelde tõlgitud tänava nimest aru. Lisaks oli ka broneeringu peal hotelli telefoni number vale. Sõber küll lohutas, et pole probleemi, taksojuht teab, kus see hotell asub. Tuli välja, et ei teadnud. Nimi oli natuke sarnane. Sealsed hotellitöötajad olid väga abivalmis ning sebisid õige hotelli numbri meile. Keegi ei võtnud vastu. Mida tutti!? Kas see hotell on siin linnas ja üldse olemas, tekkis mul küsimus. Ma-ei-tea-mitmenda ürituse peale saadi ühendus ja ka õige aadress.
Tuba on päris ok (**** hotell), kui välja arvata, et wc on üleni klaasistJ Magasime pead sirgeks ja läksime õhtul linna chekkima. Võiks võrrelda Pärnuga. Palju rohelust ja üle hiina kuulus järv. Rahvast 3,4 miljonit. Kel rohkem huvi siis lugegu: http://en.wikipedia.org/wiki/Hangzhou
Kuna siin on järv, siis on siin ka vihased sääsed. Närvidele käivad.
Max.
Marek, kuidas jalg elab? :)
ReplyDelete