Tagasi Shanghaisse

Pidime minema oma uue sõbra Normaniga hommikust sööma, aga poiss oli jäänud ula peale ja ei olnud võimeline meiega kell 10 kuhugi minema. Tegime kiire eine, tsekkisime hotellist välja ja põrutasime raudteejaama. Rahvast palju nagu alati. Järgmist rongi tuli oodata 2 tundi. Peale istumise polnud seal suurt rohkem midagi teha. Täna saabus siia maale külmalaine. Ainult 23 kraadi ja lauspilves. Tõsiselt külm tunne oli võrreldes eelmiste päevadega. Rong oli samasugune millega olime varem Shanghaist Suzhousse sõitnud. Ühesõnaga korralik ja kiire. Mõruda maitse jättis ainult 15 jüaanine kohv, mis mulle suvalise tölli poolt pükste peale aeti. See oli ju täiesti tuline. Oleks tahtnud röökida, aga hoidsin end tagasi, et mitte metsistuda. Konditsioneer möllas samal võimsusel nagu kuumadel päevadel, seega väga jahe tunne tekkis.

Shanghaisse jõudsime suht kärmelt. Peale seda väike metroosõit ja tavaliseks saanud hotelli otsing, mis nagu ikka asus pika tänava vales otsas. Hotell ise jätab väga viisaka mulje.

Läksime, shopping-streetile, et soodsalt soetada kohver. Selline pisem, mida kannatab ka lennuki salongi kaasa võtta. Polnud vaja jõuda õigele tänavalegi, kui kari tegelasi hakkasid kutsuma oma kaupa vaatama. Täiesti uskumatult osav süsteem on neil välja töötatud. Tavalises suveniiripoes saab ühe ukseks ümberehitatud riiulit nihutades liikuda salakäikudesse. Väljast paistab, et tegemist on kõige igavama riiuliga. Nö. uksest sisse minnes avaneb umbes 50- 60 m2 toapinda, mis on kaetud mast laeni igasuguse träniga. Esindatud on kõik levinumad maailmakuulsad brändid. Kuna eesmärk oli mul leida kohver, siis nendele ma ka tähelepanu pöörasin, samal ajal kuulates kui cheepy-cheepy ja goody-goody neil kõik on. Poes oli veel hea mitu itaallast ja sakslast, kes uudistasid oma kodumaa brände. Sobivat Samsonite kohvrit lähemalt uurides toksis müügimutt juba oma hinda kalkulaatorile. Algul nad üritavad enamvähem origanaalbrändi hinnaga asju müüda ja leidub neid, kes ostavad ka. Tegelikult pole probleemi 3-4 korda huvipakkuv toode odavamalt saada. Tee lihtsalt nägu, et tegelikult see asi niipalju ikka ei huvita ja konkurendi juures saab odavamalt. Ja lõpuks sa saad enamvähem ikka soovitud hinnaga kauba. Vaja natuke kannatust.

Väljudes oli Maxil keel verel, et tal ka vaja hädasti kohvrit, sest asjad ei mahu enam spordikotti ära. Minut hiljem pakkus juba teine tegelane kaupa. Jälle mõni maja eemal oli osavalt peidetud paar punkrit. Terve tänav on piraati täis ja kõik seadusesilma eest osavalt maskeeritud. Seekord oli tegemist vintske vennaga, ja ta ei tahtnud uskuda, et minu kaup oli nii odav. Tema teadvat tänavahindu. Max leidis lõpuks identse kohvri , mille eest taheti saada topelt, sest see olevat tehtud Koreas ja kvaliteet on märksa parem, kui minu Hiinas valmistatud tootelJ Naljanumber. Isegi triipkood oli sama. Pärast konstruktiivseid läbirääkimisi pidi müüja siiski leppima pakutavaga. Nüüd on meil kaks identset asja, selle vahega, et minu omal on logo tagurpidi peale kleebitudJ Ok, ok Jüri võid, selle punkti vabalt Maxile anda.

Tagasi hotelli seigeldes tuli veel mitmele suvalisele vennale seletada, kui palju kohvrid maksid. Nende juures oleks veel odavamalt väidetavalt saanud. Kogu see turg on ära jagatud. Ja seda turgu on palju.

Hotellis ootas meid ees interneti ühenduse puudus. Pärast korduvaid kõnesid adminnile ja linna IT haldurile!!! ei taastunud meie ühendus. Samas tundus viga primitiivne - ruuter vajas restarti, sest välisühendus puudus. Kuna ükski helge pea sellest aru ei saanud, siis suundusime pimedasse slummi, et mulle leida midagi kinnise/tatise nina vastu, sest muidu on lennusõit väga piinarikas.

Sattusime näljaste umbkeelsete, aga samas kenade tüdrukute otsa. Üks oli nii näljane, et näris mingit suvalist lille (karikakra laadne). Mul oli jube kahju, aga kuna olime viimase raha andnud turuärikatele, ja ühtegi ATM-I polnud läheduses, siis olime sunnitud kurvalt lahkuma. Kahju.

Nagu sellest vähe oli kohtusime 20 min hiljem uute inimestega. Väidetavalt jälle näljased. Ema ja silma järgi alaealine tütar. Söögi eest pakkus ema oma tütart. Täiesti ulmeline ühiskond. Kuna endiselt sulli polnud ja see tütar oli väike kole-väeti, siis tegime väga kiirelt sääred. Creepy stuff.

Kui raha olemas, läksin vanale apteekri mehele seletama, et mul on vaja mingit sprayd ninna lasta. Kuna ükski sõna polnud talle arusaadav, siis minu pantomiimi peale toodi mingeid salvrätte. Olin enda arvates jube osav selles mängus. Paari vale ravimi peale sain ka õige asja kätte. Lõpp hea kõik hea.

Tagasi hotelli tulles oli imeväel ka internet taastunud. Plaan on hommikul kell 6 minna hommikusöögile. Siis metroo ja taksoga sõita lennujaama. Ainult taksoga läheks liiga kulukaks ( c 45km maad). Lennuk väljub kohaliku aja järgi 0940, kui homme suurt tormi pole. Tugevat vihmasadu lubatakse. Tavaline nähtus peale kuumalainet. Tagasi Tallinnas peaks kõikide eelduste kohaselt olema 1725 eesti aja järgi. Kindlasti tuleb sissekanne ka homme õhtul.

See u soon…