Täiesti uskumatult hea uni oli. Olin pannud äratuse kella 8-saks, et hommikust sööma minna, aga otsustasime selle vahele jätta. Kui järgmine hetk ärkasime oli kell 14.30J Pole mitu kuud niipalju maganud. Läksime hommikust sööma samasse kohta, kust eelmine öö olime nuudleid kaasa ostnud. Esmane päeva plaan oli külastada Pudongi linnaosa, kus on kontsentreeritud pilvelõhkujad, et külastada 492 meetrist Shanghai World Financial Centrit. Metroost väljudes oli tunda, kui pisikesed me oleme. Seal kus Tallinna kõrgeimad hooned lõpevad hakkavad siin madalamad pihta. SWFC näeb seest väga futu välja. Täielik kosmos. Teenindajad on riietatud hõbedasse ja lillasse. Lift on nagu süstik- maailma kiireim omasugune. Kõrvad lähevad lukku nagu lennuki stardi ajal. Hoones on 3 vaatlustasandit. Kõige kõrgemal on klaasist põrand. Vaade pole pahaJ Ootasime paar tundi, kuni päike loojub (päike loojub siin suhteliselt vara), et näha tuledesse mattuvat Shanghaid. Nii kaugele kui silm ulatus, nii kaugel oli ka tulede mäng. Öösel lülitatakse siiski igasugused blinkivad tulukesed kokkuhoiu mõttes välja.
Primaarne eesmärk täidetud, läksime kuulsat Shanghai Sex Muuseumit otsima. Olles umbes tund aega nagu kass ümber palava pudru käinud, viis meid takso otsitud kohta, mis oli c 500m eemal. Teenindaja seletas, et poisid seda muuseumit pole siin linnas. Me ajasime jonni, et kuidas ei ole, kui mu tark raamat väidab vastupidist. Lõpuks pidime tõdema, et aasta alguses kolis meie teine eesmärk kuhugi suvalisse linna. Milline ajaraisk ühesõnaga.
Kammisime läbi jõeäärse ala, mis koosneb promenaadist, kohvikutest ja igasugustest tegelastest, kes müüvad madalaväärtusega kaupa (viis pintsakutes tüüpi tahtsid meiega koos pilti teha, kummaline). Veel leidis Max, endale pässist sõbra, kes suitsu küsis. Kuna suits oli ilmselgelt tüübi jaoks liiga lahja, näitas sõps meelekohale, et kas Max on loll et sellist kraami pahvib.
Kuna ei leidnud midagi rohkem huvitavat, siis istusime kokkuleppeliselt esimese bussi peale, mis tuli ja sõitsime sinna kuhu rattad viisid. Ja rattad viisid meid üha kaugemale linna südamest. Suvalisel hetkel, kus paistis rohkem tegevust olevat, astusime maha.
Siis läks elamusteks. Kõigepealt läksime urkasse sööma, kus pakuti müstilist toitu ja seda kõike olematu inglise keele oskuse juures. Kui Max sai enamvähem oma tellitud krevetid, siis minu lihapallide ja nuudlite asemel oli jama ruudus. Õlis ujuvad tundmatu looma ebamäärase maitsega kondid (liha oli lahti sulanud) ja umbes alustassi täis pipranuudleid, mis pani hetkega suu põlema. Nii et sealt kiirelt lahkudes tuli ikkagi lihtsa burgeri kasuks otsustada.
Ringi chillides põikasime kõrvaltänavatesse, et näeks midagi mida tavaline turist ei näe. Ise teadmata mida. Ühest sisehoovist kostus kinnise metallukse tagant muusikat, täielik geto. Uudishimu sundis, seda ust paotama, et saada sellest üritusest osa. 5 sekundit hiljem tuli väike tüdruk küsima, et kas me otsime öömaja. Sai näidatud, et lihtsalt tahaks pidutseda. Minut hiljem olime kättpidi sisse tiritud ja pandud kahe inimese laua taha istuma. Silmapilkselt toodi lauale õlled, arbuusilõigud, mingi pähklite laadne toode ja kästi karaoket lauldaJ Karaoke on neil väga pop. Umbes 7-8 inimest (rohkem seal polnud) elasid energiliselt kaasa, kui ma ntx. Biitlite Hei Jude´i laulsin. Mida laul edasi, seda osavamaks muutusin. Max jättis selle võimaluse kasutamata, aga küll ta veel jõuab. Inglise keelt osati kamba peale umbes 5 sõna jagu. Seda jäi konstruktiivse vestluse jaoks ilmselgelt väheks, aga selle korvas sõbralikkus ja naeratamine. Tagatipuks tahtis üks tüdruk saada meie mõlema telefoni numbreid. Müstiline. Mida on nendega teha, kui sõnagi ühist keelt ei oskaJ Kui paar tundi hiljem hakkasime ära minema, kirjutas teenindaja paberilipaka peale, midagi mida ma pidasin toa numbriks. Ütlesime, et meil on hotell olemas. Näitasin talle veel hotelli visiitkaarti, kus on hiina keeles peale kirjutatud: Please, take me to the White Mansion Hotel (selleks, et taksojuht oskaks sind õigesse kohta viia). See päädis palju naeru, sest minule arusaamatu number tähendas tegelikult arvet, 70 jüaaniJ Taksoga tagasi hotelli jõudes, näitas kell jälle mingit kolmandat hommikutundi.
Väga sisukas päev oli.
No comments:
Post a Comment