Viimane päev Pärnus

Rekord kuumus. 36 kraadi. Magasime nii kaua kuni toateenindus hakkas närvidele käima – 5x käidi vähemalt ukse taga ja lõpuks helistati. Me ei taibanud „do not disturb“ silti muidugi lingi külge riputada. Viimane kord kui riputasime midagi ukse taha oli see „make my day“. Väike huumor, kuna päev oli ootusi mitte ületanud olnud.

Loivasime natuke linna peal ja toitusime. Kõhud täis helistasime oma uuele sõbrale, Normanile. Selgus, et kutt elab pm meie hotelli taga kohe. Nagu 5 kopikat oli mees kohal. Esmalt läksime Marekile uut mobiili otsima.

Kohalik poiss tutvustas meile kohalike mobiilipoode. Isegi esinduspoes sai vabalt kaubelda. Kuna juba kauplemiseks läks mõtlesin, et ostaks ka endale ühe. Saime juba päris hea diili peale, aga siis selgus, et telefon (nokia) ei toeta sellist sagedust nagu meil Eestis vaja. Sitta kah.. eks Eestist saab ka.

Õhk oli rõvedalt niiskeks läind juba ja ikka 36 kraadi sooja. Selline tunne, et iga hetk tuleb Katarina järve pealt. Silmapilgutuse peale hakkas juba higi lahmama. Suundusime jalgsi piljardisse. Meie giid rääkis pikalt olukorrast riigis ja muust huvitavast. Nt kohalik keskmine palk pidavat olema 1500-2000 jüääni. Meil jäi mõistmatuks, et kellele need kallid kaubanduskeskused on siis tehtud, kust võib leida 15-tuhandeseid kuube jms. Väga huvitav on ka see et vanemad dikteerivad konkreetselt oma võrsete elukäiku. Nt. tüübil on ainult magistri kraad, aga tema tüdruksõber sai doktorantuuri sisse ja vanemad otsustasid, et see poiss pole nende tütre jaoks enam piisavalt hea.

Piljardi saalis hoidis Norman algul madalat profiili. A’la meeldib mängida küll, aga ujumine on rohkem tema teema. Kui tüüp lööma hakates vanaisa piigo näo pähe manas, oli selge, et tegu ei ole lihtsalt asjahuvilisega. Kahjuks jäi Marekil see grimass kaamerasse fikseerimata. See nohikliku välimusega raamatukogu töötaja jätkas üllatusega. Iga mööduva tüdrukuga sai kergelt sina peale ja sebis paar tükki isegi meie lauda mängima. Kusjuures seal piljardisaalis oli olemas ka „professionaalsed“ õpetajad – väiksed armsad hiina tüdrukud mõistagi. Kes algul õpetava palle lööma ja kes teab mida edasi. „It’s up to you“, nagu Normanil oli juba tavaks öelda.

Piljard mängitud tegime kõrval olevas mängusaalis mõned mängud ja läksime õhtusele turule. Turg oli pilgeni firmakraami täis. Soetasime endale 17,5 jüääni eest (esialgne hind oli 35:D) puhta pesu (calvin klein). Otsas on kõik puhtad noh! Iseenesest tundus, et tegu on väga korraliku tootega.

Peale turgu tutvustas Norman oma igapäevast massaažisalongi. Päris viisakas koht. Aga muidugi hops aeti kuskil tagant ruumist tüdrukud välja ja rivistati üles nagu armees (till püksi tagasi Jüri). „It’s up to you“. Jäime endale kindlaks ja jõime lihtsalt teed.

Riskisime esimest korda ja ostsime sööki tänavalt. Üllatavalt hea oli. Kõht jäi ikka tühjaks ja tegime traditsioonilise mac’i ringi.

Üks asi milles koguaeg olen unustanud rääkida – hotellitoas vetsupoti kõrval oli võrgukaabli pesa :D. Ei tea, kas nendele mobiilsetele inimestele, kellel üldse klapp ei pea.

Max